Mäeotsa rändkivid on ammused tulnukad Skandinaavist. Jääaegsed, mitme lainena lõunasse liikunud mandriliustikud murdsid terveid lahmakaid kaljude küljest lahti, vormisid neid ning kandsid siia kanti.
Oleme õuepealsed ning väikese järve rajamisel välja tulnud rahnud kenasti lasudeks sättinud. Nad on osa meie kodust, meie igapäevaelust.
Imetlen kivide värvivarjundeid ning looduse lihvitud kuju. Kuid mõnikord tekib mul kunstnikuna kiusatus neid omatahtsi kokku panna, tekitada uusi kooslusi ja kujundeid – luua fantaasias oma põnev lugu.
Just nii, mängides, ongi sündinud meie kivi-installatsioonid.Ideede autor on kunstnik Tiina Ojaste
Teostas Mihkel Ojaste
Toonika
Resonants on teatud kivimite eriline akustiline omadus. Leidsime meiegi lasudesse sätitud rändkivide seast mõned „helisevad kivid“ ja sättisime kenasti paika. Nii on hea katsetada, kuidas suuremale kivile väiksemaga koputades kivid kõlavad. Ja olenevalt sellest, kuhu kivil koputada, kuuleme erinevat tooni heli. Nii saamegi mängida, kasvõi mitmel käel ja hulgakesi, kivipillidel kivimuusikat!
Ka Inglismaal asuv Stonehenge on ehitatud ainulaadsete heliliste omadustega sinisest kivist. See paneb mõtlema, kas Stonehenge´i algne eesmärk oli heli tekitamine? Mõned teadlased väidavad et Stonehenge’i kiviblokid toodi ligi kahesaja miili kaugusel asuvast Maenclochogist ja pandi paika just nende kivide ainulaadsete akustiliste omaduste tõttu.
Soovikivi
Meil kõigil on vajadused, unistused ja salasoovid. Mõnel lähevad need täide, mõnel mitte. Lihtsalt oluline uks jääb suletuks – su võti ei ava seda.
Võibolla on põhjus selles, et ei järgita inimlikku tarkust – et saada, tuleb ka ise midagi anda?
Anna kivile võti, kinnita see rahnu külge ja usalda talle oma südamesoov. Soovikivil saab väikene suurelt võtmelt väe, et unistustele uks avada…
Nii ma usun. Ja tean, et mitmed soovikivile lausutud salasoovid on ka päriselt täide läinud.
Portaal
Läbi aegade on arhitektide loodud uhkeid hooneid – losse, kirikuid ning linnavillasid ehtinud eriliselt kaunid sissepääsud. Need andsid möödujaile aimu selle taga peituvast maailmast, sealsetest asukatest, nende staatusest, väärtustest, kirgedestki.
Teel meie koju seisab rasketest rahnudest portaal.
See on vihjeks, et portaalitaguse maailma elanikud on looduse usku, ilu ja loovuse usku, inimlike ja pereväärtuste usku.
Kui tahad meie mõttemaailmast osa saada, helista kellukest, ja me lubame su sisse!
Pilgupüüdja
Põlisameerika Ojibwa hõimu talismaniks oli maagiline unenäopüüdja. Need riputati voodite kohale, et magajaid kurja ning halbade unenägude eest kaitsta.
Meie kodu kaitseb Pilgupüüdja. Tema ülesanne on sama mis unenäopüüdjal – ta peab kinni püüdma kõik õhus hõljuvad ebameeldivad mõtted, soovid ja kavatsused ning lubama meie juurde ainult hea.
Minu kunst saab sündida vaid harmooniast.
Mõttemäng
Selle installatsiooni juures on tore jälgida, kuivõrd erinevalt inimesed kunsti tajuvad, endale seletavad, ühte ja sama teost vaadates hoopis erisuguseid asju näevad.
Ise mõtlesin, et teen neist kividest kala, kellel on uhke uimerida selja peal.
Siis aga kuulsin, kuidas keegi arvas, et tegemist on siiliga. Teine jälle uskus, et tundis ära draakoni, kolmas hiigelkaru käpa jälje.
Ma ei pannud nimme kujule pealkirja, et iga külastaja saaks mõttemängu kaasa mängida ja mõelda, keda või mida tema näeb!
Maailma loomine
Läänemeresoome pärimuse järgi sündis maailm linnumunast. „Loomislauludes“ on kirjas, et kõige alguses olid vaid taevas ja ürgookean, mille kohal tiirutas pesapaika otsides Ilmalind. Leidnud mätta, munes lind pessa kolm muna. Tuul veeretas munad merre ning neist said taevas, maa, päike, kuu ja tähed…
Eestis on lugude peategelaseks Päevalind, sinikirju linnuke või pääsuke. Koplis kasvanud kolmest põõsast – sinisest, punasest ja kuldsest, valis lind pesapaigaks viimase. Munadest sündisid päike, kuu ja põllukivid.
Munast sünnivad mesilased, sünnivad kilpkonnad ja linnud, munast, täpne olles – munarakust – sünnivad inimesedki…
See on minu ood munale, elu algusele.
Kiviviikingite laev
Sajandeid tagasi, kui liiguti peamiselt hobustega, kasutati talviti otseteid. Suureks üllatuseks saime teada, et meie kodumaja asub just ühe kunagise, üle soode ja rabade kulgenud talitee peal. See viis Pärnust Viljandisse, muinasaegsete nimetuste järgi Soontaganast Sakalasse.
Olulised kaubateed olid Soomaal ka jõed. Arvatakse, et neid kasutasid isegi viikingid, kui nad Venemaale ja Bütsantsi kaupu vahetama või röövima sõitsid.
Ehitasin nende vaprate meeste auks kiviviikingite laeva, lastiks lasuriit. Baikali äärest toodud poolvääriskivi on kunstniku jaoks kallim kui kuld, sest sellest saadakse ultramariini, säravat ja sügavat sinist värvitooni.
Mine tea, äkki selgubki kunagi, et viikingid jõudsid oma retkedel ka Baikali äärde lasuriiti tooma!
Kivikabe
Kabe leiutati vanas Egiptuses. Herodotose väitel armastas seda mõttemängu mängida juba 5000 aastat eKr elanud vaarao. Mängu võtsid üle vanad kreeklased, veidi hiljem roomlased ning edasi levis kabe üle kogu maailma.
Kahjuks ei tea keegi, missugune nägi välja esimene kabelaud. Püüdsin seda endale ette kujutada, ja kui leidsin kandilise rahnu, oli selge, et vaarao mängis kivikabet – kivist laual, kivist nuppudega.
Kujutlege teiegi end vaaraoks ja kutsuge partner kabelauda!
Amokijooks
Kiirustades elamine muudab inimese oravaks rattas. On vaja tahtejõudu, et sellelt õigel ajal maha astuda.
Mõnikord on elul varuks siiski ka hammasrattad.
Nende vahelt tulevad tervena välja vaid tugevad isiksused.
Aga selleks ei pea inimesel kivist süda olema.